Keemilised ohutegurid

kas kemikaali pakendil on olemas mõni allolevatest märkidest:

Kemikaalidest tuleneda võiva

ohu vähendamiseks tuleb rakendada ennetamise põhimõtet. See tähendab tervise- ja keskkonnakahju ärahoidmist, sobivate alternatiivide olemasolul ohtlike ainete asendamist vähemohtlike ainetega ning ohutumate tehnoloogiate kasutuselevõttu.
Kemikaalide ohutu käitlemise puhul on keskkond ja tervis lahutamatud – eesmärgiks on tagada kvaliteetne keskkond, mis ei põhjustaks terviseriske, arvestades ka kõige tundlikumate elanike rühmadega, nagu lapsed, haiged, rasedad ja vanurid ning säilitaks loodust ja ei kahjustaks vara.

Kui kemikaali pakendil on mõni nendest märkidest, on tegemist ohtliku kemikaaliga.

gaas, aur;
imendumisel läbi naha ja limaskestade (sõltub kemikaalide võimest tungida

läbi naha) – lahustid, aniliin, fenool jne;
imendumisel seedeelundite kaudu – käte, vee ja toidu kaudu aga ka kemikaalide tolm, udu, suits, gaas, aur, vedelikud;
lootele ema organismi kaudu – kõik organismi sattunud kemikaalid jõuavad verre ning võivad kahjustada loodet.

erinevad organismi sattumise teed – sissehingamine, imendumine läbi naha ja

silmade, allaneelamine, imendumine läbi platsenta, metabolismi kaudu. Samuti on kemikaalidel erinevad toimed – ägedad või pikaajalised, pöörduvad ja pöördumatud, kohalikud või üldised. Kemikaalide toime hindamise teeb keerukaks ka nende omavaheline koosmõju. Kemikaalide koosmõju korral ei kehti üldjuhul võrdus 1 + 1 = 2, sest paljud kemikaalid koosmõjus võimendavad vastastikku terviseohtlikke omadusi. Klassikaliseks näiteks on asbesti ja sigaretisuitsu koosmõju, samuti mitmete keemilises puhastuses kasutatavate kemikaalide koosmõju.
Kemikaalidel võivad olla erinevad terviseohtlikud omadused. Euroopa Liidu turul olevast enam kui 100 000 kemikaalist võivad osad põhjustada pahaloomulisi kasvajaid, lootekahjustusi, astmat, kesknärvisüsteemi häireid, hingamisteede haigusi, allergilisi haigusi ja paljusid muid tervisekahjustusi.

ainetele, mis on:
toksilised (tähistus T);
kantserogeenid (Rahvusvaheline Vähiuuringute Ühing on koostanud

vähiriski põhjustavate kemikaalide nimekirja, nn IARC-i nimekirja (International Agency for Research of Cancer List of Cancer Causing Chemicals), millesse kantud kemikaalide kasutamisest tuleks hoiduda);
allergeenid (tuleb pöörata tähelepanu kokkupuutele nahaga ja naha kaitsmisele);
reproduktiivorganeid kahjustavad;
tuleohtlikud (tuleohutusnõuete täitmine);
koguseliselt enamkasutatavad;
keskkonnaohtlikud.